Sisu
Downi sündroom on geneetiline muutus, mis esineb inimestel erinevatel põhjustel ja on sageli kaasasündinud seisund. Enamik inimesi mõjutavaid haigusi ei ole ainuomased inimliigile, tegelikult on paljudel juhtudel võimalik kohtuda loomadega, kellel on ka inimesi mõjutavad patoloogiad. Mõnedel patoloogiatel, mis on seotud inimeste vananemisprotsessiga või vähenenud immuunsüsteemiga, on loomadel samad põhjused ja seosed.
See viib teid järgmise küsimuseni, kas on Downi sündroomiga loomi? Kui soovite teada, kas loomadel võib olla Downi sündroom või mitte, jätkake selle kahtluse selgitamiseks selle PeritoAnimali artikli lugemist.
Mis on Downi sündroom?
Selle probleemi piisavaks selgitamiseks on kõigepealt oluline teada, mis see patoloogia on ja millised mehhanismid põhjustavad selle ilmnemist inimestel.
Inimese geneetiline teave sisaldub kromosoomides, kromosoomid on struktuurid, mis on moodustatud DNA -st ja väga kõrge korraldustasemega valkudest, mis sisaldavad geneetilist järjestust ja määravad seetõttu suurel määral organismi olemuse ja paljudel juhtudel selle patoloogia. kingitusi.
Inimesel on 23 paari kromosoome ja Downi sündroom on patoloogia, millel on geneetiline põhjus, kuna inimesed, keda see patoloogia mõjutab omama täiendavat koopiat kromosoomist 21, mida paariks olemise asemel on kolm. Seda olukorda, mis põhjustab Downi sündroomi, nimetatakse meditsiinis 21 trisoomiaks.
see on geneetiline muutus vastutab füüsiliste omaduste eest, mida täheldame Downi sündroomist mõjutatud inimestel, kellega kaasneb a teatud kognitiivsed häired ning muutused kasvus ja lihaskoes, lisaks on Downi sündroom seotud ka teiste haiguste põdemise suurema riskiga.
Downi sündroomiga loomad: kas see on võimalik?
Downi sündroomi puhul on see a ainulaadne inimese haigus, kuna inimeste kromosomaalne korraldus erineb loomade omast.
Siiski on ilmne, et loomadel on ka teatud geneetiline teave kindla järjestusega, tegelikult on gorilladel DNA, mis on inimese DNA-ga võrdne 97–98%protsendiga.
Kuna loomadel on ka kromosoomides järjestatud geneetilised järjestused (kromosoomipaarid sõltuvad igast liigist), võivad nad kannatada mõne kromosoomi trisoomia all ning need võivad põhjustada kognitiivseid ja füsioloogilisi raskusi ning anatoomilisi muutusi, mis annavad neile olekuomadused.
See juhtub näiteks laborirotid kellel on kromosoomil trisoomia. Selle küsimuse kokkuvõtteks peaksime jääma järgmisele väitele: loomad võivad teatud kromosoomis kannatada geneetiliste muutuste ja trisoomiate all, kuid Downi sündroomiga loomi EI OLE võimalik saada, kuna see on eranditult inimeste haigus ja põhjustatud 21. kromosoomi trisoomiast.
Kui soovite loomade maailma kohta rohkem teada saada, vaadake ka meie artiklit, mis vastab küsimusele: Kas loomad naeravad?
